- Sámi čábbodatideálaid guorahallamin

Juohke kultuvrras lea iežas vuohki árvvoštallat olbmo čábbodaga ja sámi kultuvrras lea maid iežaslágan áddejupmi das mii lea čáppat. Čuovo Nuoraid mielde suokkardallat mo sápmelaš meroštallá čáppa olbmo.

Rievdan čábbodatnorpmat

Yngve Johansen, guhte bargá dál sámi statistihkain Sámi allaskuvllas lea dutkan sámenuoraid gorutáddejumi 1990-logus. -Gávdnen iežan dutkamušas, ahte dološ sámi gándaideálii gulai leat čeahppi suhkat ja njoarostallat. Čábbodat meroštallui sávrivuođain ja gievravuođain ja das lei stáhtus. Gánda sáhtii leat maid jorbbas. Guhkes gánddat, geat ledje erenomáš guhkki, ovtta oaivvi stuorat go eará gánddat báhce olggobeallái.

- Dolin čába nisu lei jorbbas ja das ledje rukses muođut. Ruoinnas olmmoš lei mearka buohcci olbmos, muhto jorbalágan áhkku lei fidnen doarvái biepmu. Mo olmmoš lihkada de dat váikkuha čábbodaga árvvoštallamii. Nieida galgá čábbát čohkkát ja vázzit dihtoláhkái.
Yngve Johansen lohká ahte mii oahppat čábbodatnorpmaid ruovttus, skuvllas ja birrasis. Mánnávuohta váikkuha maid ollu. Dutkamušat čájehit ahte nisu vállje alcces isitávdnasa, gii sulastahttá áhččis ja almmáigis dakkár eamitávdnasa, gii sulastahttá eadnis. Maiddái dálá áigge medias lea stuorra váikkuhus min čábbodatárvvuide.

-Oppalaččat sápmelaččaid čábbodatáddejupmi lea rievdan viehka ollu  maŋemuš 50 jagi siste ja leat lahkonan oarjemáilmmi oainnuid ja árvvuid. Dolin nisson oinnii hámálažžan barggánis albmá, muhto dál rokkiid roggis ii leat árvu baicce dat lea doavttir geas lea árvu, čilge Yngve Johansen.

Hámálaš, doaimmalaš ja jođánis lihkastagat

Johan Vasara lea nuorra servodatberošteaddji, guhte bargá  Norgga sámedikkis. Son govvida nieidda čábbodaga ná: - Čáppa nieida lea moddjái ja sus leat šerres, girkás čalmmit. Sus lea liekkusvuohta, maid olmmoš vuohttá čalmmiin ja mojis ja son lea doaimmalaš. Siskkáldas čábbodahkii gullá dat, ahte láhtte čábbát ja eallá čábbát. Nugo ovdamearkka dihtii gudnejahttá vuoras olbmuid ja eallá nu ahte ii šatta sága vuollái. Čábbát eallit lea maid dat ahte olmmoš lea ortnetolmmoš, guhte bargá diŋggaid čábbát, rehálaččat ja loahpaha barggu maid lea álgán.

- Oainnán, ahte čábbodat lea maid lihkadanmálle. Olbmot atnet árvvus go olmmoš lea falli, hutkái ja doaimmalaš jođánis lihkastagaiguin ja guhkes lávkkiiguin iige dakkár gii bisána vuosttaš soagi duohkái. Das lea maid árvu go nuorat leat biiggát ja reaŋggat. Galgá oaidnit barggu iige vuordit barggu, iige galgga joavdelastit.

- Jus gávdno makkárge "čábbodat-hierarkiija", de leat hámálaš ja doaimmalaš dievddut badjelis go dievddut mat dušše čábbodahkii dorvvastit. Dievdoolmmoš ii dárbbaš nu čáppat, muhto ferte njuolggoselggiid vázzit ja oalgái leat ja dat lea hámálašvuohta. Praktihkalašvuohta meroštallá olbmo čábbodaga.

Čábbodat čatnasa ollisvuhtii

Mii buohkat dovdat olbmuid, geat suonjardit buorrevuođa ja liekkusvuođa. Dávjá atnitge justá daid olbmuid čáppisin. Asta Balto bargá Sámi allaskuvllas doseantan. Son oaivvilda, ahte čábbodat áddejuvvo čiekŋalut oktavuođas go dušše olgguldas hámi mielde. -Čábbodahkii gullet buorit dovdamušat, mat čatnasit ollislaš buorrevuhtii.  Son gii buktá buriid  dovdduid nubbái, son čábbu. Mu mielas čábbámus čiŋat čuvget siskkáldas čuovggain!

- Čábbodaga ollisvuhtii gullá maid leaikkastallan. Humoroassi lea dehálaš danin go reaskkaš luvve ilu ja liekkusvuođa. Dasa lassin čábbodat meroštallo ávkkálašvuođa ja servodaga standárdačábbodaga mihtuid mielde, Balto muitala.
- Muittán, nuorran go eatniguovttos boahtiba ruoktut girkostaladettiin de muitala eadni leat oaidnán nu čába olbmo girkkus. “Dieđátgo, dat lei nu dievas nissonolmmoš. Rukses muođut, albma fiinna nisu, jorba ámadadju. Čalmmiid vel biebmá.” Ja mii jearrat, maid lei buoidi? Eadni vástida, ahte ii goittot ruoinnas lean. Mii imaštallat, ahte jorba ámadadju! Datbat lei dat čába olmmoš!

- Oinniigo eadnán olgguldas hámi ja dearvvasvuođa? Ahte olbmos lei buorre rumašguoddu ja mielladilis dearvvas? Ja ahte olmmoš vázzá njuolga ja guoddá goruha čábbát? Muođut sus nu ruoksadat, mii fas muitala, ahte sus lea buorre várrajohtu ja gorut doaibmá optimalalaččat. Sáhttágo dan dulkot nu, ahte go olmmoš lea gievra, dearvvas ja sus lea buorre dili de dat lea iešalddis čábbodat? Jearahallá Balto ja guorahallá nuorravuođa muittu.

Sápmelačča alimus mihtomearri lea buorre eallin ja Balto mielas buorre eallin lea čáppa eallin. -Olmmoš láhtte čábbát dalle go atná árvvus nuppi olbmo ja ovddida olmmošlašvuođa ja olmmošárvvu. Ii guoská dušše olmmošlaš gaskavuođaide, muhto oktavuhtii luondduin, elliiguin, vuoiŋŋalaš áššiin ja eallinárvvuin obalohkái. Sámi árbevierushan leat ollu muitalusat mat rávvejit mo “olmmožin galgá eallit”.

Ovdamearkka dihte ahte meahcis ii galgga váldit eambbo go dárbbaša, iige galgga goddit ealli jus ii leat dárbu ja galgá eallit dássedeattus luondduin.
Son válddáhallá Sámi allaskuvlla professora Nils Oskala ovdamearkka čába ealus, mii vuođđuduvvá sápmelaš ekologalaš jurddašeapmái. – Čáppa eallu lea dakkár eallu, gos leat buot sorttas bohccot ja galget leat máŋggalágan bohccot ja dat lea čábbodat. Dalle lávejit rápmot ealuid go lea variašuvdna. Variašuvdna buktá buoret vejolašvuohta birget.

Balto mielas gávttehas olmmoš lea erenomáš čáppat. –Oainnát, lihkastagaid. Go vázzet gávttiin, sii leat nu fiidná. Muhtimiin nu hámálaš vuohki.  Nu somá oaidnit, mo rumaš guoddá gávtti, mo lihkastagat ellet ja mo olmmoš eallá gávtti siste. Sus geas lea eallinmokta ja givrodat, son lea duođaid čiŋadan čábbát. Hámálaš lea dalle mu mielas go lea šaddan gávttiin oktii iige sáhte oppa sirretge. Gákti lihkada olbmo mielde ja oaidná man sakka olmmoš liiko gáktái ja hápmái.

 

Čállán; Jenni Laiti