Borgemánus almmustahtiiga Niillas Holmberg & Roope Mäenpää vuosttás skearru, Manin guottán girjji fárus.
– Mun háliidan buktit eakti musihka, mii ii čuovo gávppálaš málle. Háliidan buktit dan, ahte mo luonddus sáhttá oahppat. Olbmot leat láhppimin dáiddu vázzit luonddus čalmmit ja bealjit rabas, lávlu Niillas Holmberg muitala Jenni Laitii.

Mii gullo Niillas Holmberg?

– Buorre geassi leamašan. Lean konsearttaid doallan duo ja dá. Muhto geasi stuorámus boddu lei go ledjen riikkaidgaskasaš diktafestiválas Columbias Mátta-Amerihkás. Dat lea okta máilmmi stuorámus diktafestiválain, dohko ledje čoahkkanan 60 diktačálli miehtá máilmmi ja maiddái stuorra diktačállit. Doppe diktačállit ledje doppe dego rock-násttit.

Dat lei stuorra vásáhus ja munnje lei buorre doppe fitnat go áddejin, ahte manin diktagirjjálašvuohta lea dehálaš. Dasto lea dat nubbi bealli, leat okto. Njuikejin diktafestiválas 3 500 olbmo ovddas oktovuhtii meahccái iežan beatnagiin máŋga beaivái.


Mo dovdu ođđa skearru almmustahttima maŋŋá?
– Hui buorre dovdu. Ieš dilálašvuohta ja olles festivála manne nu bures, ahte in livčče duostan govahallatge. Olbmot ledje čuđiid mielde guldaleamen munno, eambo go ovttage eará konseartta. Deháleamos lei goittotge dat mielahis buorre vuoigŋa, mii lei olbmuid ja munno gaskkas.

Háliidan giitit buohkaid, geat bohte, ja dieđusge festivála. Ijahis Idja stuorru ja stuorru ja šaddá oktan sámi stuorámus festiválain. Vuoiŋŋa dáfus dat lea juo okta dain.

Jáhkán, ahte dás duohko dat easkka šaddáge somá bargat musihkain, go lea ná bures beassan álgui dainna almmustahttimiin. Sávan johtilit beassat Norgii, Ruŧŧii ja diehttelasat Ruššiige doallat konsearttaid. Ja dasto vel viidásabbui!

Mo don govvidivččet Manin guottán girjji fárus skearru?
– Dat lea musihkalaččat máŋggabealat skearru: earálágan šuoŋat, earálágan lyrihkka, earálágan heivehusat. Dat lea juoidá, mii ii leat ovdal gullon Sámis.

Skearru temá lea mátki ja jápmin. Musihkkagenre lea sevdnjeslágan álbmotmusihkka, mas guovddážis lea jápmin, muhto musihkka ii suige leat sevdnjesmielat baicca máŋggabealat. Illu ja moraš nugo eallimis maid.


Maid don háliidat muitalit dainna skearruin?
– Mun háliidan buktit eakti musihka, mii ii čuovo gávppálaš málle. Háliidan buktit dan, ahte mo luonddus sáhttá oahppat. Olbmot leat láhppimin dáiddu vázzit luonddus čalmmit ja bealjit rabas. Ferte váldit áiggi guldalit ja geahčadit. Min eallin lea eambo ja eambo oarjemáilmmi málliid mielde, mis livččii ollu oahppat luonddus.

Orodat borgemánu Lásságámmis Áillohačča ruovttus, mo áigi gollá doppe?
– Áigi gollá vehá beare buresge. Ealán dáppe luksuseallima. Čálašan divttaid, beaivegirjji, soaitá novealla, logan, vuoiŋŋastan, čuojahan ja boran bures. Vaikko mun lean dáppe okto, de aŋkke mun in leat okto. Ja go mun logan guossegirjji de earátge navdet dan seammá.


Maid don dasa go olbmot buohtastahttet du Áillohaš-rohkiin?
– Álggus dat orui hirbmat gutni go buohtastahtte mu Áillohaččain, muhto mađe eambbo gulan dan de ádden, ahte olbmot vurdet maiddái mus olu. Dat sáhttá boahtit danin go ráhkadan máŋggasuorggat dáidaga nugo Áillohaš ieš maid. Mu mielas su lea oalle váttis buohtastahttit geasage, danin go son lea pionera.

Áillohaš lea Áillohaš ja Niillas Holmberg lea Niillas Holmberg.


Don barggat olu sierra surggiiguin, mii dutnje lea buot ráhkkásamos?

– Ii leat vástádus dasa. Mus lea geatnegasvuođa dovdu. Liikon čállit, čuojahit, lávlut, neavttášit. Odne liikon čállit, ihttin doallat gitára salas, don beaivve geahčan filmma. Jus mun válddán rolla filmmas de dalle mun fuomášan, ahte dat dat lea masa mun liikon. Jus lean skearruin bargamin de fuomášan, ahte dat dat lea maid háliidan. Dat lea okta luodda ja dat buot suorggit leat oasit dan luottas. Iihan olmmoš leat riegádan dan dihtii, ahte son barggašii ovtta ášši.

Dehálamos ášši eallimis lea dat, ahte olmmoš lea lihkolaš. Ja dat, ahte olmmoš livččii lihkolaš boahtá das, ahte bargá dan mas šaddá lihkolažžan. Ii leat skihkka doallat fokusa ovtta ášši ovddideamis.


Leatgo singel? Makkár lea du niehkonieida?
– De lean singel. Mun lean gávnnahan dehálažžan, ahte vaikko livččet ovttas muhtin olbmuin ja juogadivččet eallima, de lihkkáge lea dehálaš ahte guktot leaba iešráđálaččat.

Nubbi galgá leat iešráđálaš, áddet iežas árvvu ja addit áiggi leat okto. Gáibidan maid, ahte in oainne nuppi olbmo čađa.

Man birra don niegadat?
– Mun niegadan dan birra, ahte mun muhtin beaivve sáhtán geahččat iežan eallima ahte lean eallán lihkolažžan. Muhtumin mun mieđihan, ahte lean eallán lihkolažžan. Doaivvun, ahte ealášin lihkolažžan. 


Makkár biekkat dál bosodit?
– Dál skearru almmustahttima maŋŋá šaddá turnea Suomas. Muhtin gaska de Norgii, in duostta dadjat vel goas. Diktagirjji maid áiggun almmustahttit farggabáliid.

Áiggun johtit olu, ii dušše konsearttain, muhto máilmmis danin go doppe olmmoš oahppá go oaidná ja vásiha.

Čállán: Jenni Laiti
Govven: Eetu Niininen